☀️🍁☀️ Kaunis soe sügis jätkub. Nagu ka meie iganädalased soojad, sügavad ja südamlikud konstellatsiooniõhtud, vaheldumisi kesk- ja äärelinnas.
Seekord kohtusime teisipäeval 20.10 Parda tn.- l imetoredas seltskonnas ja tegime üheskoos ühe toreda töö. Kangelanna meeleolu polnud tulles tõsi küll kuigi tore. Ta oli löödud ja lootusetu.
Päev varem oli ta saatnud sellise kirja:
Tsau! Ma ei tea enam kellele kirjutada või kellelt küsida.. nagu miks kõik maha laguneb? Reaalselt sain just kirja oma kliendilt, et nad vähendavad minu töötasu, kuigi just sain nad megalt käima. Mul ongi selline tunne, et kõik, milles ma natuke turvatunnet olen tundnud lihtsalt lendab õhku. Partner, sissetulek, ma ei tea enam isegi kuidas ära olla ja miks see kõik toimub...
Mu elus pole reaalselt enam alles mitte ühtegi stabiilset asja. Ma ei saa aru, kas see põleb tuhaks sellepärast, et peabki, et saaks tulla uus või on see lihtsalt minu mõnitamiseks... Jaks on otsas koguaeg jälle tegeleda mingi uue emotsionaalse rollercoasteriga.. Ma võin hoida positiivset suhtumist aga mul on selline tunne, et maapind ka jalge all tuhastub pihuks ja põrmuks. Ma enam ei oska…Nagu kõike seda on lihtsalt NIIIII palju… kuidas üldse saab selles olukorras normaalseks jääda?
💫
Esmaabi korras kirjutasin mõned rahustavad read vastuseks ja pakkusin võimalust tulla järgmisel õhtul konstellatsiooni, et vaadata, mis teha annab. Äkki ikka õnnestub tõestada, et Universum ei mõnita. Et ta pole kuri ega õel ning täidab vaid kuulekalt korraldust, mida oma seisundi ja mõtetega esile kutsume.
Kõik saab alguse meie seisundist. Ja seda saame teadlikult valida.
Konstellatsioon töötab just läbielamata tunnete ja emotsioonidega, mis on alateadlike programmide tekkimise põhjus. Kui nendesse kohtadesse sisse vaadata ja põhjused ära näha, muutub seisund. Just see, mida vajame. Seega oli meil lootust, kuigi kangelanna ise oli juba käed rüppe lasknud. Kui ta tuli ja oma troonile istus, oligi ta just sellises “ah, ma ka enam ei tea mida tahan” käegalöömise meeleolus. Aga kui ta kord juba tuli, järelikult oli tal tagataskus ikka väikene soov oma kriitilisest olukorrast väljapääs leida.
Peale sissejuhatavat vestlust ja situatsiooni kaardistamist, läksime sellest lähtuvalt töösse kahe figuuriga - Kangelanna oma praeguses turbulentsi seisundis ja see, kes seisab kahe jalaga maas.
Nagu arvata võiski, polnud neil omavahel kontakti, kuigi kangelanna paigutas nad kenasti nägudega teineteise poole.
Esimene figuur põrnitses tusaselt ja tujutult jalge ette, teine vaatas ruumis ringi, midagi konkreetset otsimata.
Mossitaval osal hakkas tema ees seisva figuuri vastu tekkima viha ja etteheiteid, mis kasvasid üle süüdistusteks Jumalale ja iseendale, oma saamatuses, mõttetuses ja väärtusetuses. Ühtegi sammu teha, liikuda ega kohta muuta polnud tal plaaniski.
Teine figuur oli selleks ajaks juba ringivaatamise lõpetanud ja apaatseks muutunud. Pilt oli staatiline. Lisasime veel ühe elemendi - Jumaliku jõu ehk Looja, kellele oli kogunenud paras ports süüdistusi ja etteheiteid. Selgus, et selles figuuris oli peidus ema, kellega kangelannal on hetkel keeruline suhelda. Talle tundus, et ema lausa nautis tema ebaõnne ja naeris, kui tütrel raske oli.
Jumal pääses seepeale õnneks küll kangelanna kättemaksust, sest fookus nihkus emale. Kuid protest vanemate vastu ja nende hukkamõist on bumerang, mis lööb selle viskaja ühel hetkel käpuli. See on alateadlik enda vastu suunatud autoagressioon, sest kui mu ema on igavene.... , siis pole ka mina mitte keegi.
Teraapiates soovitakse, et peab tingimusteta vastu võtma oma vanemad, ükskõik millised nad poleks ka olnud. See on nii, kuid vaid üks osa tõest ja tihti mõistetakse sedagi valesti.
Vastu võtta näiteks oma vägivaldset joodikust isa ei tähenda sundida end armastama sellist lapsevanemat vaid ütlema JAH faktile, et ta oli selline. Teine osa, mis on veelgi olulisem, ütlema JAH sellele, et ma olen sellise isa laps. Neid fakte ei muuda, ei kustuta, ei peida, ei tee olematuks. Nende vastu pole mõtet võidelda, sest see vaid suurendab sisekonflikti iseendas. See on vastuvõtmise olemus.
Kangelanna, teades, et ema on vaja vastu võtta ja teda armastada ning pole õige ega ilus tema peale vihastada, lennutas bumerangi kaarega emast mööda ja sai ise sellega valusalt pihta, süüdistades ja vihates ennast, selle asemel, et lubada endale tunnistada, et on tema peale vihane.
Ja jällegi, lubada endal tunda viha või teisi tundeid oma vanemate vastu, et tähenda, et lähed nende nina alla tüli norima ja rusikatega suhteid klaarima, vaid tunnistad endale, et ma olen praegu ema või isa peale vihane. Siis ei pöördu see su enda vastu ega hakka vimma kerima, vaid laseb lahti.
Ausus vabastab.
Peale sellekohaseid arutluskäike ja tõe tunnistamist, et ema põhjustas kangelannale kirjeldamatut valu, leina ja lohutamatut kurbust, hakkas pahameel ja pinge tasapisi lahtuma. Jumal oli lihtsalt kohal ja ootas, kui teda jälle kutsutakse.
See polnud meil stiilipuhas süsteemne konstellatsioon, pigem akuutse emotsionaalse seisundi stabiliseerimine, tuginedes muuhulgas ka süsteemsetele võtetele. Väli toimetas pikkamööda. Tardunud asendajad muutusid veidi elavamaks ja osavõtlikumaks, seni fikseerunud osad ärkasid letargiast ja hakkasid teineteist märkama. Kuni need kaks teineteisest eemaldunud, kuid teineteist vajavat vastandlikku poolt pole omavahel ära leppinud ja tervikut moodustanud, pole lootust sisemise turvatunde tekkimiseks ja kahe jalaga maha toetumiseks.
Lasime nende osade lähenemisprotsessil omas tempos edeneda, pannes väljale veel ühe tulevikufiguuri - missiooni, mis veel ees seisab, et näha, millal see eesmärk neile atraktiivseks muutub.
Kangekaelne mossitaja sulas tasapisi ja teine figuur sai tagasi oma stabiilsuse ning algse huvi vaadata ringi, elada ja tegutseda.
Seda tööd on tegelikult keeruline kirjeldada, sest toimus palju rohkem ja palju sügavamatel tasanditel, kui siin edasi saan anda.
Rääkisime töö käigus ka sellest, et positiivsust pole vaja vägisi hoida, kui tunned ennast halvasti. Sellega sa Universumit ei peta. Ta loeb su sagedust ja peegeldab sulle seda, mis su sees toimub. Rääkisime sellest, et ülevoolavad positiivsed emotsioonid löövad pendlina sama ülevoolavalt tagasi negatiivsesse, mistõttu on oluline õppida ja treenida musklit, mis toob tagasi neutraalsesse rahulolusse.
Kangelanna oli kuulanud mu hiljutist videot, kus rääkisin sellest, millal Universum hakkab meid toetama, kuid tol hetkel, kui lained löövad üle pea, tunduvad need liiga lihtsad, mõttetud või ei tule lihtsalt meelde.
Seepärast panen siia nüüd ka kirja sama jutu. Tean omast käest, kuidas vahel käib vajalik ja otsustav klõps ära mitte esimesel vaid mõnel järgmisel korral, siis kui vaim valmis on.
💫💫💫💫💫💫💫
7 LIHTSAT SOOVITUST, mida järgides hakkab Universum sind aitama.
Esmapilgul on nad elementaarsed, kuid püüa lihtsalt teadmise asemel neid ka oma elus kasutada.
🎈1. soovitus - TÜHISTAN
Püüdsid kinni äreva mõttejupi ja keerasid kokku kõige katastroofilisema variandi ajade arengust. Ütle endale: TÜHISTAN.
Ära arenda oma peas välja stsenaariumi, mis pole veel isegi alanud. Too oma tähelepanu tagasi käesolevasse hetke. Hingamise jälgimine on kõige kiirem viis tuua ennast tagasi praegusesse momenti nii tulevikuhirmudest kui minevikukogemustest.
🎈2. soovitus - Ma tahan asemel ütle MA VALIN.
Tahta võib palju ja kaua, kuid lause MA VALIN nõuab kohe jätku. Mida nimelt ma kohe praegu teen? Iga valik kinnistub tegutsemisega.
🎈 3. soovitus - “Maailm hoolitseb kõige eest”
Kui reaalsus läheb vastuollu sinu plaanidega, ära püüa ärevusest iga pisiasja kontrolliga lämmatada. Tuleta endale meelde: “Maailm hoolitseb kõige eest” Tee seda, mille eest saad vastutada ja lase ülejäänu lahti. Paanika pole veel kedagi aidanud probleeme lahendada.
🎈4. soovitus” Mul on kahju - Andestan”
Kui sa nädalate ja kuude kaupa kannad oma mõtest inimest, vana jutuajamist, lõpetamata situatsiooni. Ütle - “Mul on kahju. Andestan.”
Seda ei vaja teine, vaid sina, et mitte pöörduda tagasi sinna, kus sind enam ammu pole aga energiat annad sinna ikka veel.
🎈5. soovitus - Vali uskuda seda, et sul veab.
Hakka märkama ja oma fookust hoidma heal, meeldival, positiivsel. Vajalik inimene võttis ühendust, ootamatult avanes võimalus, midagi lahenes iseenesest.
Kokkusattumus? Võib olla.
Kuid kui sa oled nõuks võtnud märgata head, siis seda sa nüüd märkadki. Ja aina sagedamini.
🎈 6. soovitus - “Ma toon oma energia endale tagasi.”
Kui sa tunned end tühjana, jõud on kadunud, sulge silmad ja ütle -“ ma tagastan endale oma energia.” Varasematest solvumistest, lõpetamata suhetest ja olukordadest, võõrastest ootustest, kõigest sellest, mida sa ei saa enam mõjutada.
🎈 7. soovitus - Küsi juhatust sellelt, millesse sa usud.
Kui sa ei saa aru, kuhu peaksid liikuma, millise otsuse vastu võtma, mida valida, küsi, pöördu : “Kõrgemad jõud, palun aidake mul näha suunda, kuhu liikuda.”
Ja peale seda ära püüa ise konstrueerida vastust. Lihtsalt jälgi,vaatle. Kes tuleb, mida ütleb, millised võimalused tekivad. Vahel tuleb vastus hoopis teisiti, hoopis teisest otsast, kui me endale ette kujutasime.
Peamine - ära piira ennast, tee mida saad ja lase lahti see, mida kontrollida pole (enam) sinu võimuses.
💫 Lase olukord lahti, lõdvestu, alistu Universumile.
Sa ju tead neid hetki, kui sa oled juba kõike proovinud, võidelnud, madistanud, teinud jõupingutusi. Kuid see, mida sa nii kirglikult soovid, tundub endiselt saavutamatu.
Sa võisid visualiseerida, ennast veenda, palvetada, planeerida, kuid saanud aru, et su jõupingutused ei leia maailmas vastukaja.
Just neil hetkedel avatakse sulle suurim saladus. Lase olukord lihtsalt vabaks, lõdvestu ja usalda Universumit.
See pole tõde sellest, et lahti öelda oma tõelistest soovidest. See on sellest, et lahti öelda pingest. Et lahti öelda vastupanust.
Sel hetkel, kui sa lased olukorrast lahti, hakkab Universum sinu kasuks tööle. Nähtamatud jõud, mis seni töötasid eesriide tagant, leiavad lõpuks avatud ukse. Tänu sinu rahulikkusele, mitte võitlusele.
Kui me kogu jõust klammerdume soovitu külge, saadame alateadlikult Universumile signaali, et meil seda pole. Mõistus sattub segadusse ja täitub küsimustega - millal see juhtub, kuidas see juhtub, aga mis siis, kui seda ei juhtu? Aga tundes rahutust, sa kinnitad, et soovitu on saavutamatu.
Sa kinnitad, et sul on millestki puudus.
Kui sa lõpetad püüdluse kõike kontrollida ja rahuned, teades, et kõik on juba tehtud, hakkavad toimuma imed.
Tõde on selles, et elu pole kunagi olnud lahinguväli. Sul pole kunagi vaja olnud allutada endale Universumit.
Sama jõud, mis on loonud tähed, mäed ja ookeanid, voolab läbi sinu, mitte sinu vastu. Sa oled sellega üks. Sama teadvus, mis muudab tõrud tammedeks, juhib iga su sammu. Aga ta töötab vabalt ainult siis, kui sa lõpetad püüdluse seda kontrollida.
Sel hetkel, kui lased olukorra lahti, tuled sa tagasi harmooniasse lõputu teadvusega, mis juhib kõike.
Paljud inimesed elavad hirmus selle ees, mis võib juhtuda, selle asemel, et uskuda sellesse mis peab juhtuma.
Kui nad ei alistu Jumalikule korrale, suhtuvad nad elusse kui võitlusesse kontrolli eest, justkui oleks neil tarvis käsitsi reguleerida iga väiksematki hammasratast Universumi mehhanismis.
Aga Universum sosistab neile - lõdvestu. Sind toetatakse, suunatakse, armastatakse.
Lahti lasta ei tähenda keelduda jõupingutustest. See tähendab, suunata oma jõupingutus usalduse voolusängi. See tähendab tegutsemist juhindudes inspiratsioonist, mitte meeleheitest. Nende kahe lähenemise vahel on tohutu erinevus. Üks on dikteeritud hirmu ja teine kindla teadmise, usalduse poolt.
Hirm ütleb - kui ma seda ei tee, kaotan kõik.
Usaldus ütleb - ma teen seda, sest tean, et see on minu.
☀️
Usalduseni jõudsime ka oma töö lõpus, kui kõigil väljal olevatel esindajatel oli tekkinud teineteisega tugev side ja impulss oma elus edasi liikuda.
🪈Kangelanna kirjutas järgmisel päeval:
Kuule, mul vist klikkas. Loen siin transurfingut ka ja siin lause “milliseks te teete oma maailmataju, sellisena esineb ka ümbritsev maailm”
Ja mul nüüüd alles jõudis kohale, et kuna ma ühe kurva negatiivse sündmuse järele panin automaatselt võrdusmärgi või võtsin seda tõestusena, et elu on halb/ ei hoia, siis ma lõin endale järjest olukordi, kus ma seda kogeda sain… reaalselt, lihtsalt lõin endale tõestust pidevalt, et nüüd peale seda ma ei olegi hoitud… see konstellatsioon vist hakkas ka nüüd mõjuma 🤣
💫💛💫
Olen ütlemata tänulik meie ühisele õhtule, kallile kangelannale ja asendajatele.
Töö oli aeglane, kuid nagu näha, tabas märki.
Meie õhtu aga veel sellega ei lõppenud. See mulle meie sõbralike kohtumiste puhul meeldib, et kui tööd tehtud, saame teed juua ja igasugu põnevatest asjadest rääkida, mõtteid ja kogemusi jagada, soovitada häid tegijaid ja oma ala asjatundaid - ühesõnaga silmaringi avardada.
💫🙏💫 Suur tänu veel kord ja järgmiste kohtumisteni kõigiga, kellel on tunne tulla, et oma elus selgust saada ja toetuda kindlamalt kahele jalale.
☀️🧡☀️
Kaunist sooja sügise jätku ja uute kohtumisteni!
