Imeilus päikseline suvesoe septembrikuu viimane päev (30.9) sai toredasti kroonitud Heledas Ruumis toimunud konstellatsiooniõhtul nr. 225.
Kolm kangelannat, kolm lugu, kolm tööd, kolm uut võimalust pöötata oma elus järgmine lehekülg.
Kangelannade lahkel loal jagan kokkuvõtet nende töödest ja igaks juhuks hoiatan ette, et võib tulla pikem lugemine.
Niisiis hakkan kohe pihta.
🍁
Esimene kangelanna istus troonile üsna murettekitava sissejuhatusega - elu mõte kadus aeg ajalt nii ära, et ta ei teadnud, kus seda otsida. Äng, mis teda valdas, oli põhjatu. Ta mäletas seda tunnet juba teismeeast, kuid kahtlustas, et see võis temas avalduda juba varemgi.
Kuna konstellatsioon pole kangelannale võõras, pole talle võõras ka teadmine, kuidas me sünnime juba oma suguvõsa programme kandes.
Kui seletamatu äng rusub pealtnäha näilise isikliku põhjuseta lapsepõlvest alates, võib enam kui kindlalt väita, et tegu on süsteemse teemaga, mida ükski antidepressant ei tervenda. Konstellatsioon on aga võimeline põhjuseni juhatama, mis omakorda sõlmib lahti need nähtamatud koormarihmad, millega võõrast raskust endas kanname.
Peale seda, kui olime lõpuks paika saanud taotluse, kuhu suunas liikvele läheme, mis võiks tulla ängi asemele ning kuidas elurõõmu ja rahulolu lisandumine võiks muuta Kangelanna elu, alustasime figuuride paigutamisega.
Struktuurse formaadi elementideks said valitud kangelanna Terve osa, kes on tänini hoolt kandnud ellujäämise eest.
Teine element oli traumeeritud osa, kes oma seletamatut kurbust tunneb.
Töö saab lugeda lõpetatuks siis, kui mõlemad osad näevad teineteist ja on ühtse tervikuna, nagu üks mees, valmis astuma oma soovitud, uue, muutunud seisundi suunas.
Aga et vanast uude jõuda, et seni teineteisest paksu müüriga eraldatud terve ja traumeeritud osa ehk teadlik ja alateadlik osa omavahel sõbraks saaksid, on vaja läbida põhjalik transformatsioon.
Selle saavutame konstellatsioonis üksteise külge kleepunud kontekstide eraldamise abil.
Esindajatelt kuuldud infot ja väljal toimuvaid liikumisi jälgis kangelanna huviga. Algul arusaamatusega, kuid iga väikese muutusega väljal tuli pinnale järjest rohkem seoseid, mis kangelanna senist seisundit olid põhjustanud.
Kangelanna rääkis, et ta tädi oli teinud enesetapu enne tema sündi. Asendaja ei saanud tõepoolest hingata ega rääkida, kõri oli kinni. Kangelanna oli lõimumises oma tädiga, keda mees oli petnud ja võimalik, et tädi viis endaga kaasa ka oma sündimata lapse. Info võimalikust topeltsurmast, mida kangelanna endas alateadlikult kandis, põhjustas temas emotsiooni ja taipamise, et üks tema sündimata laps on suguvõsa dünaamika eest samuti lõivu maksnud.
Eraldasime kontekstid, vabastasime lõimumistest, vabastavate lausetega eristasime elusid, saatuseid, läbielamata tundeid ja andsime juhtunule minevikus armastava koha, jättes selle sinna, kus kõik alguse sai.
Vajalikuks osutus ka sümboolse nööri kaela ümbert eemaldamine, et kangelanna peavalu leevendada. Sama silmus, mis lõpetas tädi elu, pitsitas nähtamatult ka kangelannat ja võis olla tema migreenihoogude põhjuseks juba ammu.
Peale seda protsessi, suundusid kaks osa, Terve ja nähtavale toodud, Terve osa poolt toetatud ja omaks võetud traumeeritud osa, kes nüüdseks ühe sõbraliku terviku moodustasid, otsustavalt kolmanda embusesse, kes oli neid juba oodanud.
Kolmas figuur on see kangelanna osa, kes teab, mis tähendab elurõõm ja rahulolu, huvi ja uudishimu Maailma ja Elu vastu, kes on vaba selle traagilise loo ängistavatest mõjutustest. See oli kangelanna uus seisund, mida tal töö algul nii keeruline oli soovitud taotluseks vormistada.
See näide kinnitab taaskord seda, et kui oleme juba elu algusest suguvõsa teenistuses, ei oska me oma Elult suurt midagi tahta. Meil puudub teistsugune kogemus, puudub visioon enda elule.
Me oleme sageli sünnist saadik missioonil, et taastada üks või lausa kõik kolm süsteemset seadust- kord, tasakaal, kuulumine.
Kõik, mis on isikliku südametunnistuse tasandil tõrjutud - inimene, tunded, sündmused, tulevad süsteemse südametunnistuse seaduste täitmiseks järeltulijate kaudu tagasi kordamisele.
Kõik hakkab muutuma inimese elus, kui temast saab Oma Elu kangelane või kangelanna. Siis, kui ta hakkab endalt küsima, miks ma ennast nii tunnen, kas need on ikka minu tunded, millega ma toime ei tule, miks mu elus korduvad olukorrad ja mida nad mulle tahavad öelda jne.
Kui inimene jõuab kohta, kus teadvustab endale, et nii enam edasi ei saa, ei jaksa ja otsib abi.
Konstellatsioon on üks tõhusamaid ja kiiremaid võimalusi saada just need vastused, mis tasakaalustavad süsteemi ja lõpetavad dünaamikad. Seda nii enda, kui oma järeltulijate hüvanguks. Ja nii paradoksaalne kui see ka ei tunduks, tasandab see energiad ka meie esivanemate liinis. Sest aega pole ja energia liigub igas suunas. Tal pole piire. Nagu vettevistatud kivist, millest ringid kanduvad ühtlaste lainetena igas suunas.
Selline on ka konstellatsioonitöö mõju, levides rahustava lainetusena epitsentrist, enda teemat lahendavast kangelannast, kõikjale tema ümber.
Et muutused kinnistuksid, on vaja veidi aega. Neuronite ümberhäälestumiseks ja uute harjumuste väljakujunemiseks on kasulik teadlikult oma fookus ümber tõsta uuele soovitule.
Andsin kangelannale lihtsa koduse ülesande. 21 päeva magama minnes ja hommikul ärgates anda ajule ülesanne ja ennast ümber programmeerida uuele sagedusele.
Soovituseks teistelegi lugejatele proovige öelda nii:
“Ma uinun ja ärkan hommikul oma parimasse reaalsusesse.”
Hommikul kinnistada:
“Ma ärkasin täna oma parimasse reaalsusesse!”
Ja üks boonus veel - avatud küsimus.
“Huvitav, millised ootamatud meeldivad üllatused, kohtumised, sündmused mind täna ees ootavad?”
Meie mõistus ei salli avatud küsimusi ja lihtsalt peab hakkama otsima neile vastuseid, et lüngad täita.
🍁
Teine armas kangelanna istus troonile taotlusega astuda välja iseenda varjust, saada üle nähtaval olemise hirmust, et elada oma täispotentsiaalis ja jagda oma panust maailmaga.
Esimeseks esindajaks palusin väljale paigutada kangelanna oma seisundis. Ta tundis ennast ebakindlalt, kõikus edasi tagasi nagu tugevas tuules. Ja et mitte ümber kukkuda, istus maha. Teine esindaja oli tema seisund - hirm, mis leidis oma koha täpselt kangelanna selja taga, teda toetades ja kaitstes.
Jällegi üks paradoks, millest olen korduvalt kirjutanud. Meie sümptomid ja seisundid on sageli ainsad, millele saame toetuda. Nad tulevad probleemi lahendamiseks, mis muul moel pole lahendust leidnud. Ehk siis nad pole vaenlased, nendega pole vaja võidelda, vaid nende sõnumit “kuulda”. Siis kui nende “abi” enam ei vajata, on neil võimalik lahkuda.
Enne, kui meie seisund just seda tõestas ja väljalt minema jalutas ning toolile istus, öeldes et ta pole enam aktiivne, läks veidi aega. Tõsi küll, üldse mitte kaua. See näitab kangelanna küpsust ja valmisolekut oma probleemne situatsioon lahendada.
Aga enne seda, tõime pildile kolmanda elemendi, seisundi põhjuse. Kangelanna paigutas selle enda kõrvale partneri kohale. Seisundi põhjus oli küllaltki vihane. Viha pulbitses ta sees, kuid ta püüdis seda alla suruda. Pilk oli naelutatud ühte kindlasse kohta põrandal, suunaga minevikku.
Tähistasime selle koha. Seisund keeras ennast ümber, seistes nüüd silmitsi kohaga, mida vaatas ka seisundi põhjus. Kangelanna esindaja hakkas ka vaikselt nihelema, et selja taha tekkinud elementi piiluda ja tõusis jalule.
Saabus aeg hakata kontekste eraldama. Võtsime seisundi põhjusest välja kangelanna eksabikaasa, kellele paigutus vihjas.
Võtmefiguuriks, kuhu laeng oli kogunenud, osutus punkt väljal, tähistades isapoolsest vanaema, kellele kõikide pilgud olid suunatud.
Kangelanna rääkis temast erakordse soojuse ja armastusega. Sellest, et tal olid kuldsed käed, kuidas tal oli peigmees, kes saades teada, et saab isaks, lõi põnnama ja tegi hea partii, abielludes rikka naabritüdrukuga.
Kangelanna imetles oma vanaema andekust, käsitööoskust, tema meelekindlust jätkata oma elu, hoolitseda lapse ja majapidamise eest tingimustes, kus teda reetnud ja hüljanud endine armastatu oma uue naisega kõrvalmajas, juhtut unustada ei võimaldanud. Seal oli palju allasurutud tundeid, viha, pettumust, ilmselt ka süüd ja häbi, et ta polnud naisena piisavalt hea valik. Eneseväärtustamine sai läbi avaliku alanduse saatusliku hoobi.
Kuidas iganes ta väliselt imetlusväärselt ja tublisti ka hakkama ei saanud, olid tunded ta sees maha tambitud. Ja just selliseid tundeid tundis tema armas lapselaps, meie kangelanna, korrates osaliselt ka vanaema saatust. Olles mehest lahus, jäi ta üksi vastutama oma laste tuleviku eest, rinnus hirm toimetuleku ees, alandus ja sulgumine endasse.
Eraldasime ja eristasime elusid ja saatuseid, tagastasime vanaemale kuuluvaid tundeid ja kogemusi. See viimane toimus kangelanna jaoks küll üsna valulikult. Nii tugev oli tema lojaalsus oma vanaemaga. Õrnalt ja pehmelt see siiski õnnestus. Vanaemast sai kangelanna ressurss, mitte enam vastupidi, nagu seni.
Minevikus pole energiat, minevikku kinni jäädes tühjeneme, selle asemel et täituda.
Kangelanna suutis enda ressursijõe õiget pidi voolama panna, tunnistades vanaema suurust ja elujõudu, oskust oma olukorraga toime tulla nii nagu ta tollal suutis. Tunnistades, et vanaema pole vaja ega saagi päästa, sest ta on ja jääb alati väiksemaks kui vanaema. Tunnistades, et temalt on palju mida võtta - tema andekus, tema Kuldsed Käed ja looming, kui pärand, mis rikastab maailma.
Sümptom oli juba ammuilma väljalt lahkunud. Nii sai ta endale uue austava rolli - olla kangelanna enda isiklik Elu, kus ta ennast ei peida, julgeb olla tema ise, oma väes ja potentsiaalis, luua ja pakkuda väärtust maailmale.
Esialgu oli kangelanna esindajal harjumatu vaadata julgelt silma iseendale uues versioonis. Ja ka uus figuur oli reserveeritud. Ka olid neil mõlemal Kuldsed käed selja taga peidus. Sellisena pole kätest suurt tolku ja midagi nendega luua ei saa, olgu nad nii kuldsed kui tahes.
Ilmnes veel üks kiht. Andsime koha kõigile neile kangelanna suguvõsas, kes pidid ennast või midagi olulist peitma, et ellu jääda. Andsime koha ka neile, kes jäid ellu, sest peitsid ennast või midagi tähtsat. Ja andsime koha neile, kes kaotasid elu ja kogesid lüüasaamist, sest ei taibanud ennast varjata.
See vabastas mõlema esindaja pinged kehast ja kuldsed käed tegudeks. Esimene tegevus oli suur soe andestav grupikalli, kus kangelanna, tema esindaja ja tema uutmoodi Elu tükk aega oma tühjenenud akusid laadisid.
🍁
Ja kolmaski kangelanna istus troonile, et saada vastus tema jaoks ootamatult tekkinud situatsioonile. Praegu üksi elavale kaunile naisele hakkas silma heitma ja ettevaatlikke lähenemiskatseid tegema üks tore noormees.
Kangelanna tabas ennast kummaliselt reaktsioonilt.
Ühest küljest oli noormees ja tema tähelepanu meeldiv, kuid tekkis hirm, süütunne ja soov põgeneda. Ta tõmbus eemale.
Kangelanna soov oli näha, millest tuleneb tema tõrjuv reaktsioon ja kas olukorra teadvustamisel ja lahendamisel, võiks nende vahel üldse midagi tõsisemat kujuneda.
Palusin väljale paigutada teda ennast, noormeest ja nende potentsiaalset suhet.
Seal oli kohe näha, et noormees on kangelanna poja kohal.
Noormees ise nägi potentsiaalset suhet hästi.
Kangelanna rääkis oma lastest ja halvasti lõppenud abielust laste isaga, kus kohtu kaudu käis võitlus laste pärast.
Eksmees võttis algul poja, siis tütre enda juurde, keelates kangelannal kontakti oma lastega.
Kangelanna oli emana, naisena ja partnerina täiesti tühistatud.
Ema tundis süüd ja alateadlikku kohustust laste eest hoolitseda, kuid kui palusin tal paigutada väljale lapsed, ei leidnud ta neile tükk aega kohta, püüdes poega diivani taha sokutada ja tütre teisele poole laua alla. Sellise sügava, läbikukkunud ema haavaga, oli ta oma lapsed alateadlikult endast võimalikult kaugele ajanud.
Noormees, kangelannast tunduvalt noorem, oli tõesti sattunud poja kohale, et läbi tema korvata oma katkine side pojaga. Sealt tulenes ka kangelanna süütunne ja soov põgeneda.
Esmalt aga, kui hakata mõtlema uue suhte õnnestumisele, on määrava tähtsusega lõpetada kõik eelmised.
Kuna kangelannal oli siiani kibestumist ja valu seoses laste isaga, ei saanud suhet lõpetatuks lugeda.
Tegime selle protseduuri lõplikult läbi, andsime ja võtsime endale tagasi selle, mis suhte karile viis ja tagajärjed, mis siiani haiget teevad, lastega suhteid pärsivad ja uude suhtesse minna ei lase.
Eksmehele sai tagasi antud temapoolne vastustus ja mehelt tagasi võetud kangelanna väärikus Emana, Naisena ja Partnerina. Siis tuli juba üsna loomulikult ka tänulikkus selle eest, mis suhtes ilusat oli.
Võtsime mehelt maha ootused, pretensioonid ja projeksioonid.
Andsime koha konfliktile nende suhtes ja jätsime selle selja taha minevikku.
Nüüd sai ka noormehelt maha võtta poja projektsiooni, sest kõigil kangelanna lastel oli nüüd süsteemis oma seaduslik ja vääramatu koht.
Aeg näitab, mis suhtest saab, kõik on nii värske ja algusjärgus. Kuid isegi kui see pole SEE, on kangelanna tee oma õnneliku suhte suunas avatud.
☀️🧡🍁🧡☀️
Suur tänu, kallid kangelannad, et aitasite sisustada, tähistada ja lõpetada imelist septembrikuu viimast päeva ja veidi ümmargust konstellatsiooniõhtut nr.225.
